Helineeldumispind

Ekvivalentne helineeldumispind $A$ iseloomustab ruumis olevate pindade ja materjalide helienergia neeldumisvõimet.
See on defineeritud kui pindalade ja vastavate neeldumistegurite kaalutud summa [1]:

$$ A = \sum_{i=1}^{n} \alpha_i S_i $$

kus

• $\alpha_i$ – materjali helisagedusest sõltuv neeldumistegur (0…1)
• $S_i$ – pinna pindala $[m^2]$

Ühikuks on m² Sabine. Praktikas saab kasutada ka keskmistatud seost:

$$ A = \bar{\alpha}S $$

kus $S$ on kogu ruumi pindala ja $\bar{\alpha}$ pindala järgi kaalutud keskmine neeldumistegur.
Helineeldumispind on otseselt seotud järelkõlakestuse arvutamisega.

Õhu helineelduvus

Kasutatud allikas [1] on kirjas, et suurte ruumide puhul tuleb arvestada ka õhu helineelduvusega. Kahjuks antud allikas ei ole kirjas, suure ruumi definitsiooni. Õhu helineelduvus arvutatakse järgneva valemiga [1]:

$$ A_{air}= 4Vm $$

kus

• $V$ – ruumi kubatuur
• $m$ – õhu sumbumistegur

Õhu sumbumisteguri arvutusmeetodid on kirjeldatud allikas [2]

Suured ruumid

Ei ole kindlaid piirväärtusi, mis defineeriks ruumide suurusi ruumala järgi.

“A large room volume produces a reverberant sound. … A large room volume causes a long reverberation time, which is interpreted as a high sense of reverberance.”
— Barron, M., Auditorium Acoustics and Architectural Design, 2nd ed., Spon Press, London, 2010, p. 39.

Viited

[1] Cox, T. J., & D’Antonio, P., Acoustic Absorbers and Diffusers: Theory, Design and Application, 3rd ed., CRC Press, 2016.

[2] ISO 9613-1:1993, Acoustics — Attenuation of sound during propagation outdoors — Part 1: Calculation of the absorption of sound by the atmosphere, International Organization for Standardization, Geneva,

[3] Barron, M., Auditorium Acoustics and Architectural Design, 2nd ed., Spon Press, London, 2010.